Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
Varjumine siseruumidesse Varjumine siseruumidesse Eestvedaja: Riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühm Varjumine siseruumidesse

Varjumine siseruumidesse

  • Ohu korral püsi siseruumides!
  • Takista välisõhu juurdevool siseruumi!
  • Jää siseruumidesse ohu möödumiseni!
  • Järgi ametkondade juhiseid!

 

Siseruumidesse varjumine on parim viis kaitsta ennast ohtliku väliskeskkonna, eelkõige põlengusuitsust tekkiva, keemilise või radioaktiivse saastumise ning plahvatuse mõjude eest.

 

Siseruumidesse tuleb varjuda, kui

  • sündmus on ootamatu ning ohtlikust väliskeskkonnast on vaja kohe pääseda;
  • oht on vähene või sündmus lühiajaline;
  • siseruumis saab kaitset väliskeskkonna ohtude eest;
  • evakuatsioon on ohtlikum kui siseruumidesse jäämine;
  • ohuala on suur ning evakueerimiseks ei ole sobivat kohta.

Kuidas siseruumidesse varjumiseks valmis olla

  • Sobilik ruum kodus varjumiseks on näiteks:
    • ilma akendeta ruum hoone siseosas;
    • ruum, mis mahutab kõiki pereliikmeid;
    • ruum, mis asub kõrgemal korrusel;
    • ruum, milles on võimalikult vähe tihendamist vajavaid avasid.
  • Kontrolli üle avad, mille kaudu toimub õhuvahetus väliskeskkonnaga – uksed, aknad, (sh akende mikrotuulutusavad), ventilatsiooniavad, korstnad. Hinda, kas neid saab õhutihedalt sulgeda. Kui see on võimalik, ei vaja nad õhusaaste korral täiendavat tihendamist.
  • Varu koju vahendid avade õhukindlaks sulgemiseks:
    • piisavalt lai kleeplint, et katta õhuvahesid ja kinnitada kilet;
    • kile (näiteks prügikotid), millega saab kleeplindi abil ventilatsiooniavad sulgeda;
    • tihendid ustele ja akendele;
    • riie, millega saab kinni toppida suuremad avad ning uksealused (rätikud, linad vmt);
    • käärid või nuga.
  • Tee endale selgeks, kuidas saab ventilatsiooniseadmeid või muud välisõhku tarbivaid süsteeme välja lülitada.
  • Radioaktiivse saaste korral võid saada ametlikke juhiseid keldrisse varjumiseks. Tee selgeks, kas sinu keldris või maa-alusel korrusel on varjumiseks sobiv, soovitavalt akendeta, siseruum.

Kuidas siseruumidesse varjumisel tegutseda

  • Jälgi ametkondade edastatud teavet ja järgi käitumisjuhiseid.
  • Hoiatuse saamisel või ohu korral mine või jää siseruumidesse.
  • Eelista akendeta ruumi kõrgemal korrusel (paljud kemikaalid on õhust raskemad ja vajuvad alla).
    • NB! Keldrisse varju vaid siis, kui selleks antakse vastav korraldus.
  • Blokeeri välisõhu juurdevool ruumi, kuhu oled varjunud:
    • sule uksed, aknad ja ventilatsioon;
    • kustuta tuli kaminas ja ahjus ning sule korstnasiibrid;
    • isoleeri aknad, ventilatsioonisüsteemid ja muud avaused kleeplindi ja kile abil;
    • aseta ukse alla märg riie;
    • lülita välja kõik välisõhku tarbivad süsteemid, näiteks ventilatsiooniseadmed, pliidid, kütteseadmed ja konditsioneerid.
  • Hoia enda juures patareiraadio, mobiiltelefon koos laadijaga, joogivesi ja toit vähemalt üheks söögikorraks, vajalikud ravimid, taskulamp, magamiskott või tekk.
  • Jälgi juhiseid raadiost ja muudest meediakanalitest.
  • Püsi siseruumis, kuni oled kindel, et oht on möödas.

Plahvatusohu korral

  • Varju võimalikult tugevate seintega ja akendeta ruumi.
  • Kui akendeta ruumi ei ole võimalik kasutada, varju ruumi, mille aknad on hoone sellel küljel, kus on kõige väiksem plahvatusoht.
  • Varja ennast akendest eemal, kuid akendega sama seina ääres, et purunevad klaasid viga ei teeks.

Autos

  • Kui oled saanud siseruumidesse varjumise korralduse autos olles ning ei saa kiirelt ja ohutult minna siseruumidesse, peatu tee ääres kohas, kus päike peale ei paista, ja jäta auto mootor seisma.
  • Sule aknad ja lülita välja ventilatsioon.
  • Sule ventilatsiooniavad.
  • Kuula raadiot, et antud käitumisjuhiste põhjal otsustada, kas püsida autos, minna varju lähimasse hoonesse või sõita ohualast välja.

 

TASUB TEADA

  • Soojus- ja jahutussüsteemide puhul tee selgeks, kas need töötavad õhuvahetusega või mitte. Kui need soojendavad ja jahutavad vaid siseruumis liikuvat õhku ega võta väliskeskkonnast õhku juurde, ei ole nende väljalülitamine vajalik.
  • Üldjuhul üle kolme tunni siseruumidesse isoleeritult varjuma ei pea, kuna varjumise efektiivsus väheneb ajaga.
  • Kui kriisiolukord on pikaajaline, võidakse elanikke peale esmast siseruumidesse varjumist hakata evakueerima.

 

*Allikas:  Käitumisjuhised kriisiolukordadeks, 2018. Eestvedaja: Riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühm

FastLion CMS

Varjumine siseruumidesse

Varjumine siseruumidesse

Ohu korral püsi siseruumides! Takista välisõhu juurdevool siseruumi! Jää siseruumidesse ohu möödumiseni! Järgi ametkondade juhiseid! Siseruumidesse varjumine on parim viis kaitsta ennast ohtliku väliskeskkonna, eelkõige põlengusuitsust tekkiva, keemilise või radioaktiivse saastumise ning plahvatuse mõjude eest Siseruumidesse tuleb varjuda, kui sündmus on ootamatu ning ohtlikust väliskeskkonnast on vaja kohe pääseda; oht on vähene või sündmus lühiajaline; siseruumis saab kaitset väliskeskkonna ohtude eest; evakuatsioon on ohtlikum kui siseruumidesse jäämine; ohuala on suur ning evakueerimiseks ei ole sobivat kohta

Varjumine siseruumidesse

www.naiskodukaitse.ee © 2019 » Naiskodukaitse