Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
Ja kleit, millega käidi presidendi vastuvõtul Ja kleit, millega käidi 21. märtsil käis Sakala ringkonnas rahvarõivastest ja rahvuslikust stiilist rääkimas rahvarõivameister Kristel Habakukk. Kui ta enesetutvustuses ütles, et on tegelenud rahvarõivaste valmistamisega 24 aastat, siis tundus see esialgu uskumatuna ja äratas aukartust. Aitäh teile, Margit, Leili, Tiina Ott, Tiina Taim, Anne-Liis, Evelin, Aili, Lembe, Ene Pärnasalu, Anneli ja Piret, et tulite ja saite osa saama imelisest rahvarõivamaailmast! Sellest õhtust õppisime, et rahvarõivaste kandmine polegi imelihtne teema, kuid samas võimaldab loomingulist lähenemist! ← Eelmine Suure-Jaani andis „Papude“ aktsioonile stardipaugu Järgmine → Mida … ei õpi, seda … ei tea Ja kleit, millega käidi presidendi vastuvõtul

Ja kleit, millega käidi presidendi vastuvõtul

Eda Kivisild, Ene Sügav 26. märtsil 2013

21. märtsil käis Sakala ringkonnas rahvarõivastest ja rahvuslikust stiilist rääkimas rahvarõivameister Kristel Habakukk. Kui ta enesetutvustuses ütles, et on tegelenud rahvarõivaste valmistamisega 24 aastat, siis tundus see esialgu uskumatuna ja äratas aukartust.

Ja kleit, millega käidi presidendi vastuvõtul

Need aastad rahvarõivaste ja rahvuslikus stiilis riiete õmblemise keskel on temast teinud tõelise oma ala meistri. Pisukese liialdusena võib öelda, et tema teadmised rahvarõivastest on piiritud ja põhjatud. Omandanud omal ajal tehnoloog-teostaja ameti, on Kristel põhiliselt tegelenud Viljandimaa kihelkondade rahvarõivastega.

Kõigepealt peatus Kristel Mulgimaa rahvarõivastel, mis on talle eriti südamelähedased. Saime teada, et Mulgimaa rahvarõivastes olid veel 19. sajandil säilinud arhailised tüübid, mis olit pärit keskajast. Ta näitas ka oma tikitud töid, millest uhkeim on kahtlemata arhailine Paistu põll.

Ja kleit, millega käidi presidendi vastuvõtul

 

Halliste puusapõlle näidates lisas lektor, et on neid valmistanud kokku 92.  Halliste puusapõlle muster on säilinud muutumatuna keskajast. Tegelikult ei olegi teada, mis võluvägi tõmbas joone Mulgimaa ja Põhja-Viljandimaa vahele, et selline konservatiivsus rahvarõivamoodi sisse jäi. Samas olid ju mulgid väga vastuvõtlikud igasuguste uuenduste suhtes. 

Ja kleit, millega käidi presidendi vastuvõtul

 

Saime teada, et Põhja-Viljandimaa (rääkimata siis juba Põhja-Eestist) on rahvarõivamoe üle võtnud mõisakultuurist.  Eks läbi mõisa ole meieni jõudnud ka Kadrina käisetikand, mis sel aastal ehtis Evelin Ilvese kleiti: Pariisi jõudis sinise maalinguga hiina portselan, Pariisist jõudis see samasuguse sinise mustrina Kadrina kanti mõisasse ja eesti talurahvas võttis selle mõisast ning tikkis oma rahvarõivale.

 

Lõuna –Viljandimaal oli neiu seelik  punane, abielunaise oma must. Väga tähtsat osa mängis ka puusapõll. Naised olid kokkuhoidlikud, kuid samas kehakaal ei püsinud kogu elu jooksul samasugune. Siis oli hea hõlmikseeliku kombinatsioon puusapõllega.

Veel kuulsime, et mulgi kuubi ei kantud ainult Mulgimaal ja neid kandsid ka naised.

Ja kleit, millega käidi presidendi vastuvõtul

Kristelil olid kaasas ka omaõmmeldud ja tikitud rahvuslikus stiilis rõivad. Neist kahega on ta käinud ka presidendi vastuvõtul ja kleidid on tõesti imelised. Ei pea minema Tallinnasse tipp-disainerite juurde. Väärikaid moeloojaid on ka siinsamas.

Ah et miks on siis Põltsamaa särkidel uhked lamavad kraed ja laiad varrukad? Eks see moodki ole tulnud Pariisist. Vaadakem kasvõi kolme musketäri ja nende lehvivaid pluuse ning mõelgem, äkki on seal midagi sarnast.

Ja kleit, millega käidi presidendi vastuvõtul

 

Rahvarõivaste kandmisel on nii mõndagi ühist Naiskodukaitse vormi kandmisega.  Mõlemil juhul on ette antud nõuded, mida millega ja kuidas kanda. Rahvarõivaste ja ka stiliseeritud rõivaste kandmisel tuleb esmajärjekorras jälgida stiili ja kombineerida võib kokku ikkagi lähikihelkondade motiive.

 

Aitäh teile, Margit, Leili, Tiina Ott, Tiina Taim, Anne-Liis, Evelin, Aili, Lembe, Ene Pärnasalu, Anneli ja Piret, et tulite ja saite osa saama imelisest rahvarõivamaailmast!

Sellest õhtust õppisime, et rahvarõivaste kandmine polegi imelihtne teema, kuid samas võimaldab loomingulist lähenemist!

FastLion CMS

Ja kleit, millega käidi

Ja kleit, millega käidi

Need aastad rahvarõivaste ja rahvuslikus stiilis riiete õmblemise keskel on temast teinud tõelise oma ala meistri Pisukese liialdusena võib öelda, et tema teadmised rahvarõivastest on piiritud ja põhjatud 21. märtsil käis Sakala ringkonnas rahvarõivastest ja rahvuslikust stiilist rääkimas rahvarõivameister Kristel Habakukk. Kui ta enesetutvustuses ütles, et on tegelenud rahvarõivaste valmistamisega 24 aastat, siis tundus see esialgu uskumatuna ja äratas aukartust.

Ja kleit, millega käidi presidendi vastuvõtul

www.naiskodukaitse.ee © 2019 » Naiskodukaitse