Uudised      KKK      Tegevusplaan      Siseveeb      Kontakt      
Teistmoodi peetud mälestuspäev Teistmoodi peetud mälestuspäev Eriolukord võttis naiskodukaitsjatelt sel aasta võimaluse mälestada hukkunud organisatsioonikaaslasi harjumuspäraselt. Meenutamata aga nad siiski ei jäänud. Kultuurigrupp koos ringkonna juhatusega tegi üleskutse jaoskondadele leida oma piirkonnast naiskodukaitsjate hauaplatsid, need korda teha ja mälestuseks küünlad süüdata. Kõige selle juures paluti lähtuda eriolukorra reeglitest. ← Eelmine Naistepäev smuutide keskel Järgmine → Jüriööl Sakala ringkonnas Teistmoodi peetud mälestuspäev

Teistmoodi peetud mälestuspäev

Eda Kivisild 26. aprillil 2020

Eriolukord võttis naiskodukaitsjatelt sel aasta võimaluse mälestada hukkunud organisatsioonikaaslasi harjumuspäraselt. Meenutamata aga nad siiski ei jäänud. Kultuurigrupp koos ringkonna juhatusega tegi üleskutse jaoskondadele leida oma piirkonnast naiskodukaitsjate hauaplatsid, need korda teha ja mälestuseks küünlad süüdata. Kõige selle juures paluti lähtuda eriolukorra reeglitest.

Teistmoodi peetud mälestuspäev
Suure-Jaani jaoskonna naiskodukaitsjad korrastasid oma esimese esinaise Kristine Tääkeri haua ja süütasid küünla.Foto: Evelin Lappalainen

Suure-Jaani jaoskond korrastas Suure-Jaani jaoskonna esimese esinaise Kristine (Christine) Tääkeri hauaplatsi.

„Sel aastal möödub 20 aastat Suure-Jaani jaoskonna taasloomisest ja 95 aastat Suure-Jaanis Lembitu malevkonna juurde loodud Naiskodukaitse jaoskonna
loomisest,“ sõnas jaoskonna Lappalainen. „Sel puhul tahaks meie esimese esinaise haua paremini korda teha ning hauatähisele lisada daatumid ja võib-olla
veel midagi, mis seostuks Naiskodukaitsega.“
Suure-Jaani jaoskonna naiskodukaitsjad on üritanud leida Kristine Tääkeri sugulasi ja leida rohkem teavet  tema kohta, kuid seni tulutult.

„Info mis meil tema kohta on, piirdub sellega, et Christine on Mihkli ja Ello tütar, sündinud 11.novembril (uue kalendri järgi 23. novembril) 1894. aastal Vastemõisas, Paduril ja surnud 11.augustil 1981. aastal,“ lisas Lappalainen.

Teistmoodi peetud mälestuspäev
Teistmoodi peetud mälestuspäev

23. aprillil käisid Karksi jaoskonna esinaine Kai Kannistu ja aseesinaine Elerin Öövel Karksi-Nuia ja Papi kalmistutel, kuhu on maetud kunagised Karksi jaoskonna juhatuse liikmed.

Oleme ammu arutlenud ja uurinud, millal loodi Karksi jaoskond?“ kõneles Kannistu. „Täna, 23. aprillil, sain vastuse ja seda tänu Elerinile, kellel
järsku turgatas, et Karksi, Abja, Mõisaküla olid enne Pärnumaa koosseisus.“
Kannistu võttis ühendust Pärnu ringkonna naistega ja sai teada, et Karksi jaoskond asutati 17. septembril 1925. aastal. Asutajaliikmeid oli toona
üheksa. 1938. aastal oli Karksi jaoskonnas 54 liiget, neist kaks asutatajat: A. Ruubel ja M. Karu.
Juhatuse liikmed olid A. Joandi, A. Arraste, H.Seller, J. Univer ja H. Gross.
Toona ei kasutatud tekstides eesnimesid ja sellepärast oli ka Karksi jaoskonnal vaja kogukonna abi.
„Tuvastasime kogukonna abiga, et juhatuse liikmete nimed oli Anna Arraste ja Johanna Univer,“ märkis Kannistu. „Nii mõnedki eesnimed said perenimede ette tänu Milvi Kallastele. Elus pole juhuseid ja et info just täna meie suunas
liikuma hakkas, on märk, et ajame õiget asja.“

Teistmoodi peetud mälestuspäev
Karksi jaoskonna esinaine Kai Kannistu ja aseesinaine Elerin Öövel riisusid ja süütasid küünlad endiste jaoskonna liikmete hauaplatsidel.Fotod: Kaire Kannistu
Teistmoodi peetud mälestuspäev
Teistmoodi peetud mälestuspäev

Viljandi jaoskonna liikmed Lembe Lahtmaa ja Margit Rei käisid Viljandi Riia maantee kalmistul, kuhu on maetud esimese Eesti lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermann, Naiskodukaitse teine esinaine Erika Oskar-Männik ja Pärnu maantee
surnuaial, kuhu on maetud Sakala ringkonna auliige Aliide Luts.
„Riisusime, istutasime võõrasemad ja panime küünlad,“ sõnas Lahtmaa.

Teistmoodi peetud mälestuspäev
Fotod: Margit Rei ja Lembe Lahtmaa

26. aprilli hommikul käisid Sakala ringkonna instruktor Piret Taim ja ringkonna juhatuse liige Egle Reinup Viljandi metsakalmistul küünlaid süütamas Vabaduseristi II liigi III järgu kavaleri Anna-Marie Kuke haual. Ta teenis Vabadussõjas 1. ratsapolgus ja kandis nime Peeter Ronk. 
Vabaduserist annetati Kukele teenete eest Munamäe lahingus 1919. aastal. Kukk oli üks kahest Eesti naisest, kellele annetati Vabadusrist.

Teistmoodi peetud mälestuspäev
Mälestusküünlad sai ka Vabaduseristi kavaleri Anna-Marie Kuke haud.Foto: Egle Reinup
Teistmoodi peetud mälestuspäev
Teistmoodi peetud mälestuspäev
Fotod: Jane Koitlepp

Tähelepanuta ei jäänud ka Naiskodukaitse simene esinaine Mari Raamot. Ringkonna esinaine Jane Koitlepp ja Lõuna-Viljandi jaoskonna aseesinaine Liis Käsper külastasid Mari Raamoti sünnikohta Tarvastu kihelkonnas.

FastLion CMS

Teistmoodi peetud mälestuspäev

Teistmoodi peetud mälestuspäev

Suure-Jaani jaoskonna naiskodukaitsjad korrastasid oma esimese esinaise Kristine Tääkeri haua ja süütasid küünla Foto: Evelin Lappalainen Suure-Jaani jaoskond korrastas Suure-Jaani jaoskonna esimese esinaise Kristine (Christine) Tääkeri hauaplatsi Eriolukord võttis naiskodukaitsjatelt sel aasta võimaluse mälestada hukkunud organisatsioonikaaslasi harjumuspäraselt. Meenutamata aga nad siiski ei jäänud. Kultuurigrupp koos ringkonna juhatusega tegi üleskutse jaoskondadele leida oma piirkonnast naiskodukaitsjate hauaplatsid, need korda teha ja mälestuseks küünlad süüdata. Kõige selle juures paluti lähtuda eriolukorra reeglitest.

Teistmoodi peetud mälestuspäev

www.naiskodukaitse.ee © 2019 » Naiskodukaitse