Tartus õpiti parema õpetamise nimel

Vabatahtlike instruktorite õppepäev tõi kokku kõikide baasväljaõppemoodulite õpetamisega seotud instruktorid ja ka need, kes tulevikus tahaksid instruktoriks alles saada. Osalejaid kogunes sel päeval 27 – seal hulgas instruktor Valga ringkonnast ning meie hea koostööpartner Tartu malevast. Minul oli hea meel, et kohale tuli ka päris mitmeid uusi instruktoreid, kes veel ei ole õpetama hakanud, aga tegid esimese sammu meie instruktorite kogukonnaga liitumiseks.

Päeva esimeses pooles oli rõõm klassi ees näha kauaaegset täiskasvanukoolitamise õpetajat ja inspireerivat isiksust, Tartu Ülikooli lektorit Mari Karmi. Tunnid möödusid lennates ja saime uusi nõkse, kinnitust juba kasutuselolevale ning indu ikka paremini õpetada. Mulle meeldis, et Mari tuletas meile ka meelde, et mida täiskasvanud õppija puhul ikka meeles pidada. Näiteks,et täiskasvanud õppijal on juba palju enda isiklikku elukogemust, mille ta ka endaga nii öelda tundi kaasa toob, et tal on väljakujunenud väärtused, uskumused ja mõtteskeemid, mille muutmine võib olla keeruline ja veel nii mõndagi põnevat. Ja väga hästi, puust ette ja punaseks, sai see kui oluline on ühe hea rühmatöö ettevalmistamine.

Pärast kerget kosutust liikusime päeva teise osa juurde – tegime tööd baasväljaõppe moodulite kaupa jagunedes gruppides. Juba õppepäeva ettevalmistades oli selge, et kõige vähem on meil neid, kes toitlustuse baasväljaõppe õpetamisega tegelda tahaks. Seega liitus siinkirjutaja toitlustuse BVÕ grupiga ja veetis enamuse aja seal. Gruppide ülesanne oli teha tööd meie selleaastase väljaõppe planeerimise ja ka õppekavaga. Rühmatöö ei olnud küll Mari Karmi filigraansusega ette valmistatud, ent selle tulemusena said instruktorid koos maha istuda ja palju olulist läbi arutada. Kas keegi on valmis olema kursuse eest vastutaja? Kes juba teab, millist tundi ta tahaks õpetada? Kes on nõus enda kõrvale võtma abikoolitajaks ja välja õppima mõne päris uue instruktorihakatise? Ja siis veel vormusid ka päris mitmed ettepanekud meie õppekavade parandamiseks.

Lõppkokkuvõttes, selline üritus toimus meie ringkonnas esimest korda, aga ma väga loodan, et mitte viimast ning et vähemasti iga aasta alguses saame jälle kõik instruktorid kokku võtta ja jälle midagi põnevat õppida ning üheskoos väljaõppe läbiviimist planeerida. Ühtlasi, nägin esimest korda koos nii paljusid oma ringkonna vabatahtlike instruktorite kogukonna liikmeid – no meil on ikka mõnusalt palju instruktoreid ja toredaid inimesi. Ja vastutades kevadise organisatsiooniõpetuse mooduli eest, tahaksin küll kursuse planeerimisfaasis ka instruktorid kokku võtta, sest see tore koos töötamine mõjus mulle küll väga inspireerivalt.

Õpime parema õpetamise nimel.