Ootamatu rünnak avalikus kohas

• Eemaldu kiiresti ohust!
• Varju ohutusse kohta!
• Teata juhtunust hädaabinumbril 112!

Järgnevad juhised on asjakohased rahvarohketes kohtades toimuvate rünnakute korral nii Eestis kui ka välisriikides, sõltumata sellest, milliseid vahendeid ründamiseks kasutatakse (tulirelv, külmrelv, sõiduk jne).

Ohumärgid

• Näed inimeste ründamist relva, sõiduki või mis tahes ohtliku vahendiga.
• Näed agressiivselt meelestatud ja/või relvastatud inimest.
• Kuuled laske või plahvatusi.
• Saad info rünnaku kohta teiste inimeste käest.
• Kuuled paanikas inimestele viitavaid helisid või näed paanikas inimesi eemaldumas.
• Näed inimesi maas lebamas.

Kuidas äkkrünnakuks valmis olla

• Tee endale selgeks evakuatsiooniteed ja varuväljapääsude asukohad.
• Äkkrünnaku käitumisjuhiste olemasolul töökohas või õppeasutuses tutvu nendega.
• Kui riigis, kus sa viibid, on antud terroriohu hoiatus, väldi rahvarohkeid kohti ning järgi ametkondade juhiseid.
• Välisriiki minnes selgita välja kohalik hädaabinumber ja Eesti esinduse kontaktid (vt täpsemalt Kriisiolukord välisriigis).
  
• Tee endale selgeks, kuidas oma telefon kiiresti hääletule ilma vibratsioonita funktsioonile seada.

Kuidas äkkrünnaku korral tegutseda

1. EEMALDU

Väljas

• Liigu kiiresti ja varjatult kaitset pakkuvasse kohta ja eemale ründaja vaateväljast.
• Kui näed ohutut teed, eemaldu selle kaudu. Kasuta põgenemiseks kõrvaltänavaid.

• Ürita vältida põgenevat rahvamassi ja vali võimaluse korral teine liikumissuund.

• Eemaldu ohust võimalikult kaugele.
• Ära tekita põgenemisel kahju teistele inimestele.
• Võimaluse korral hoiata ja abista teisi ilma ennast ohtu seadmata.
• Politseinikke nähes ära torma nende suunas, hoia käed üleval ja peopesad nähtaval. Arvesta, et kõiki inimesi käsitletakse potentsiaalse ohuna. Allu politsei korraldustele.

Hoones

• Järgi hoone töötajate ja ametkondade antavaid korraldusi.
• Hoonest väljumiseks kasuta treppe, tagavaraväljapääsu või esimese korruse aknaid.

• Kui põgenemine võib panna sind suuremasse ohtu (nt ainsad väljumisteed on ründaja kontrolli all või sa ei leia ohutut põgenemisteed), jää paigale ning varju mõnda ruumi või esmast kaitset pakkuva mööblieseme või seina taha.

2. VARJU

• Kui leiad peidupaiga ruumis, lukusta uks ja liiguta ruumis asuv sisustus ukse ette.
• Kustuta ruumis kõik tuled ning hoia eemale ustest ja akendest.

• Peidupaika jõudes seadista mobiiltelefon hääletuks ja lülita välja ka vibreerimisfunktsioon.

• Ära paljasta oma asukohta ning ära välju enne, kui oht on möödas ja oled saanud politseilt vastavad juhised.

3. TEAVITA

• Kui oled eemal vahetust ohust, helista hädaabinumbrile 112 ning teavita toimunust ja oma asukohast.
• Hoiata teisi inimesi ohtlikku piirkonda liikumise eest.

Kui vahetu oht on möödas:

• Järgi kohalike ametivõimude korraldusi ja ohuhinnangut.
• Jälgi meediat ja muid infoallikaid, mis sündmust kajastavad.
• Väldi ühistranspordiga sõitmist (bussid, rongid, trammid, metroo, laevad) ja rahvarohkeid kohti ja massiüritusi.
• Kui rünnak toimus välisriigis, teavita oma lähedasi, et sinuga on kõik korras. Juhul, kui vajad abi, pöördu Eesti Välisministeeriumi poole (24h valvetelefon +372 5301 9999 või e-posti aadressil ).

TASUB TEADA

• Kui märkad olukorda, mis võib viidata rünnaku võimalusele (nt massiüritusel inimene relva või lõhkeseadeldisega), teavita sellest kohe politseid hädaabinumbril 112.
• Kui kahtled, kas tegemist on rünnakuga, ära mine mitte mingil juhul kontrollima, vaid eemaldu ning teavita igal juhul politseid.
• Arvesta, et ründaja lähtub rünnaku kavandamisel ja läbiviimisel inimeste ja masside tavapärasest käitumisest. Seetõttu on ohu korral kasulik tegutseda ootuspärasest erinevalt (liikuda massist eraldi, vältida tavapäraseid evakuatsiooniteid jmt).
• Kuigi ohupiirkonnast lahkumine peab toimuma kiiresti, on oluline säilitada rahu ja tegutseda läbimõeldult.
• Kõigis Euroopa Liidu riikides saab hädaabikõnesid teha numbril 112.

*Allikas: Käitumisjuhised kriisiolukordadeks, 2018. Eestvedaja: Riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühm