Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
Naised olid merega sülitsi ja näoga mere poole Naised olid merega sülitsi Teisipäeval, 7. juunil 2016 toimus Akadeemilise jaoskonna rattamatk. Sihtpunkti, milleks oli valitud Nasva kaluriküla, sõideti nii kahe- kui neljarattaliste sõidukitega. Meie matk oli pühendatud merekultuuriaastale ning üritus kandis nime „Sülitsi merega“. Ürituse peamiseks eesmärgiks oli kohtuda vana merekaru Hillar Lipuga ning seejärel pidada maha tubli kalasöömalahing meie jaoskonna liikme Irina kodumurul. Oli mõnus päev! Foto: Ellen Kask ← Eelmine Mundrinööbist kõrgete riiklike teenetemärkideni Järgmine → Orissaare jaoskonna rannikuäärne rattaretk Naised olid merega sülitsi ja näoga mere poole

Naised olid merega sülitsi ja näoga mere poole

Janne Mets, Saaremaa rk

Teisipäeval, 7. juunil 2016 toimus Akadeemilise jaoskonna rattamatk. Sihtpunkti, milleks oli valitud Nasva kaluriküla, sõideti nii kahe- kui neljarattaliste sõidukitega. Meie matk oli pühendatud merekultuuriaastale ning üritus kandis nime „Sülitsi merega“. Ürituse peamiseks eesmärgiks oli kohtuda vana merekaru Hillar Lipuga ning seejärel pidada maha tubli kalasöömalahing meie jaoskonna liikme Irina kodumurul.

Naised olid merega sülitsi ja näoga mere poole
Merekarul juttu jätkus. Foto: Ellen Kask
Naised olid merega sülitsi ja näoga mere poole
Päästevest peab õigesti seljas olema. Foto: Ellen Kask

 

Kuressaarest Nasva poole sõites oli kaherattalistel liikujatel, kes vastutuult trotsides sihtmärgini rühkisid, keel n-ö vesti peal. Hirmus kange tuul oli. Hillar juba ootas meid, kui jõeäärse kai peale Västriku Pesa juurde jõudsime. Ta pajatas meile lõbusaid lugusid Nasva jõest kuni suurte ookeanirännakuteni välja. Jõudsime koos Hillariga mõtiskleda – kui soolased on maakera mered, millised on erinevate merede ja ookeanide keskmised sügavused, miks on Läänemere kalaliha toksiline, kui suured olid vanasti kalasaagid, millised linnud elavad Nasva jõe roostikus, miks on enamik tuletornid külastajatele suletud… Juttu oleks jätkunud lõpmatuseni. Seejärel kordasime üle põhitõed, mida iga merelemineja peab teadma, kui kavatseb merele minna. Hillar näitas enda veekindlat mobiiltelefonikotti, kuhu saab merel viibides telefoni panna, et see märjaks ei saaks. Telefon peab olema kotiga kaelas, et vette kukkudes saaks abi kutsuda. Siis õppisime, kuidas õigesti panna selga päästevesti. Kui kõigil päästevestid selga said, läksime Hillari laevaga väikesele tripile Suurde Katlasse.

 

Naised olid merega sülitsi ja näoga mere poole
Suurel Katlal. Foto: Ellen Kask

Katel kees mulinal ehk lainet merel jätkus. See kangeid saare naisi ei heidutanud – vastupidi, lasime end lainel kiigutada ja niimoodi kõikudes võis isegi mõnel uni peale tulema hakata. Igatahes, meil oli merel mõnus. Hillar pajatas veel igasuguseid huvitavaid lugusid, mis oli nagu muinasjutt keset Suurt Katelt kiikuvatele daamidele. Varsti keerasime laevukese nina uuesti Nasva jõe poole ja sõitsime tagasi kodusadamasse Ahoi. Tänasime Hillarit ja teekond jätkus Irina juurde.

 

Irina juures ootasid meid kuivatatud särjed ja suitsutatud tuulehaugid. Küll oli hea kala! Kõhud olid vahepeal merel loksudes nii tühjaks läinud, et kala ja puuviljad kahanesid laualt kiiresti. Oi kui mõnus oli Irina õues istuda! Ilm oli ilus ja põnev päev seljataga. Muljetasime mõtteid ja nautisime kala, kuni märkasime, et aeg on hakata kodu poole minema. Tänasime Irinat ning sõitsime tagasi Kuressaare poole.

 

Väga tore suvepäev oli, aitäh Ellenile, kes rattaretke mõtte välja käis.

Naised olid merega sülitsi ja näoga mere poole
Oli mõnus päev! Foto: Ellen Kask

FastLion CMS

Naised olid merega sülitsi

Naised olid merega sülitsi

Merekarul juttu jätkus Foto: Ellen Kask Päästevest peab õigesti seljas olema Teisipäeval, 7. juunil 2016 toimus Akadeemilise jaoskonna rattamatk. Sihtpunkti, milleks oli valitud Nasva kaluriküla, sõideti nii kahe- kui neljarattaliste sõidukitega. Meie matk oli pühendatud merekultuuriaastale ning üritus kandis nime „Sülitsi merega“. Ürituse peamiseks eesmärgiks oli kohtuda vana merekaru Hillar Lipuga ning seejärel pidada maha tubli kalasöömalahing meie jaoskonna liikme Irina kodumurul.

Naised olid merega sülitsi ja näoga mere poole

www.naiskodukaitse.ee © 2019 » Naiskodukaitse