Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
Metsa-annid nr 3 - "Kasulikud taimed" Metsa-annid nr 3 - Meie ringkonna instruktor Pirjo Land andis avaldamiseks õppematerjali, mille ta on aastate jooksul kokku pannud erinevatel õppustel kasutamiseks. Mis siis kõlbab süüa metsa minnes ja millest oleks targem eemale hoida? ← Eelmine NKK Koormusmatk võistleja silmade läbi Järgmine → Tallinna naised üleriigilisel NKK laskevõistlusel Metsa-annid nr 3 - "Kasulikud taimed" metsa-annid; kasulikud taimed

Metsa-annid nr 3 - "Kasulikud taimed"

Kirjanduse põhjal koostanud: Pirjo Land, Lääne jsk 25. mail 2008

Meie ringkonna instruktor Pirjo Land andis avaldamiseks õppematerjali, mille ta on aastate jooksul kokku pannud erinevatel õppustel kasutamiseks. Mis siis kõlbab süüa metsa minnes ja millest oleks targem eemale hoida?

Kasulikud taimed


Kuusk

Kuuses on rohkesti A- provitamiini ja C- vitamiini. Vitamiine leidub rohkem talvel ja noortes võrsetes. Veel leidub taimseid valke, parkaineid, koores on monosahhariidid (100 g kuuske annab keetmisel 4 g süsivesikuid). Kuuse noori võrseid süüakse toorelt, vanemast osast keedetakse teed. Kasutatakse ka maitselisandina teiste “roogade” juures. Soovitav kogus päevas on 300 g võrseid või 2 tassi okkateed.

 

Mänd

Võrsed on sahhariididerikkad, sisaldab C- vitamiini, terpeene. 40 g okkaid sisaldab peale keetmist 25 mg C- vitamiini, mis on 1/3 päeva kogusest. Antud keeduvedelik sisaldab poolteisele suhkrutükile vastava koguse e. 20 kcal energiat.

 

Suur teeleht

Seemned on väga valgurikkad, rohelistes seemnetes leidub ka rasva. Sisaldavad rohkem sahharoosi kui tärklist.

 

Tamm

Tammetõrude energiaväärtus on väga kõrge. Põhjaaladel kasvavatest viljadest on nad sarapuu järgi teisel kohal. 1 kg tammetõrusid annab 3900 kcal energiat,  jahus on ligi 60 % tärklist ja 4,5 % rasva. Veel sisaldab ta parkaineid, mis on põhiliselt kibeda maitse tekitajaks. Tõrud kooritakse ja neid võib näiteks röstida, noori tõrusid võib süüa ka küpsetamata.

 

Kask

Rohke suhkru sisaldusega. Kasemahlas on vähemalt 2 % glükoosi. Noortes kaselehtedes on palju C- vitamiini, ent kolme nädala vanustes on vitamiini sisaldus märkimisväärselt vähenenud. Koor sisaldab kiudaineid. Lisaks saab kasest veel kaaliumi ja rauda. Kasest saab mahla, keeta teed või häda korral süüa sisekoort. Et saada kogu päeva suhkrud kätte tuleks juua 6 l mahla. Ühest puuraugust saab kuni 10 l mahla päevas.

 

Pärn

Ohtralt põletikuvastaseid aineid eeterlike õlidena nii õites kui ka lehtedes. Lehtedes on veel C- vitamiini. Seemnetest on võimalik välja pressida õli.

 

Pihlakas

Viljad tugeva antibiootilise toimega. Sisaldavad org. happeid, karotiini, C- vitamiini.

 

Sarapuu

Pähklid sisaldavad rohkelt valke, E- ja PP- vitamiini, fosforit ja rasvaineid 45-60%, sahhariide 17 %.

 

Kõrvenõges

C-, K-, A- vitamiin, raud, lämmastik, eeterlikke õlisid. Peale selle, et ta on ravimtaim, aitab ta kaasa serotoniini tekkele peaajus.

 

Võilill

Lehed on suhteliselt ainetevaesed, juured on energiarikkad. Mõõdukalt on ka C- vitamiini.

FastLion CMS

Metsa-annid nr 3 -

Metsa-annid nr 3 -

Kasulikud taimed Kuusk Kuuses on rohkesti A- provitamiini ja C- vitamiini Vitamiine leidub rohkem talvel ja noortes võrsetes Meie ringkonna instruktor Pirjo Land andis avaldamiseks õppematerjali, mille ta on aastate jooksul kokku pannud erinevatel õppustel kasutamiseks. Mis siis kõlbab süüa metsa minnes ja millest oleks targem eemale hoida?

Metsa-annid nr 3 - "Kasulikud taimed"

metsa-annid; kasulikud taimed
www.naiskodukaitse.ee © 2019 » Naiskodukaitse