Uudised      KKK      Aastaplaan      Siseveeb      Kontakt      
Metsa-annid nr 1 - "Söödavad marjad" Metsa-annid nr 1 - Millist marja kutsutakse põhjamaa apelsiniks ja milline sisaldab alkoholi? Mille marjadest keedeti vanasti kohvi hüsteerilistele naistele? Sellest kõigest tuleb allpool juttu. ← Eelmine NKK Koormusmatk võistleja silmade läbi Järgmine → Tallinna naised üleriigilisel NKK laskevõistlusel Metsa-annid nr 1 - "Söödavad marjad" metsa-annid; söödavad marjad

Metsa-annid nr 1 - "Söödavad marjad"

Kirjanduse põhjal koostanud: Pirjo Land, Lääne jsk 25. mail 2008

Millist marja kutsutakse põhjamaa apelsiniks ja milline sisaldab alkoholi? Mille marjadest keedeti vanasti kohvi hüsteerilistele naistele? Sellest kõigest tuleb allpool juttu.

Meie ringkonna instruktor Pirjo Land andis avaldamiseks õppematerjali, mille ta on aastate jooksul kokku pannud erinevatel õppustel kasutamiseks. Mis siis kõlbab süüa metsa minnes ja millest oleks targem eemale hoida?

 

 

Söödavad marjad


Metsmaasikas

Suhkruid 3,6- 6,4 %, happeid (põhiliselt sidrunhape) 1,4 %, mineraalainetest sisaldab kaltsiumi (rohkem kui lihas), rauda, fosforit, joodi. Veel sisaldab eeterlikku õli, pektiini, parkaineid jm. Vitamiinidest C 30 mg %, karotiini, B1, B2. Tugeva raua ning seemnetes esineva hiniinisarnase mõruaine fragariamiini tõttu võib maasikas esile tuua lööbeid. Piim ning koor neutraliseerivad fragariamiini toimet. Tugeva üldtugevdava toimega.

 

Muulukad

Maasikalaadsed, ainetelt nõrgem.

 

Harilik vaarikas

Suhkrud (glükoos, fruktoos, sahharoos) 5,7 %, orgaanilised happed (sidrunhape, õun -,salitsüül- ja sipelghape) 1,8 %, pektiini 0,7 %, kiudaineid 6,0 %, park- ja värvaineid, eeterlikke õlisid, ensüüme ja mineraalaineid, millest äramärkimist vääriks kaalium, kaltsium, magneesium, fosfor, raud. Vitamiinidest on esindatud C- vit. 30,6 mg.%, karotiin 0,3- 0,66 mg %, B1, B2, B6, B9, PP, D , E, K. Palaviku alandaja, külmarohi.

 

Harilik mustikas

Suhkrud 5-7 %, pektiinained, orgaanilisi happeid 1%, parkaineid 7 % pürokatehhiinide rühmast. Vitamiinidest  C- vit. 4,9 mg. %, karotiin, PP, B2, B1.Mineraalainetest kaaliumi 201 mg%, kaltsiumi 30 mg%, mangaani 21mg%, fosforit, rauda. Hea kõhurohi.

 

Harilik pohl

Suhkruid kuni 10 %, pektiinained, orgaanilised happed (õun-, sidrun-, bensoehap- ped) 2 %. Vitamiinidest on C- vit. 13,5 mg%, karotiin. Bensoehape on antiseptik, seega on pohlad põletikuvastased ja muide säilivad väga hästi.

 

Harilik jõhvikas

Rikkalikult orgaanilisi happeid, peamiselt sidrun- ja bensoehape, 3-4 %, Vitamiinidest C- vit 9,8 mg%, PP, B2, B1. Jõhvikakestadest valmistatakse urosoolhappe toorainet, mis on vajalik südame pärgarterite laienemiseks ja naatriumioonide konsentratsiooni säilitamiseks.Jõhvikad alandavad palavikku, on antiseptilised, alandavad vererõhku.

 

Sinikas

Aastasadu peetud mürgimarjaks, tegelikult sisaldavad mingil määral alkoholi ja muid joovastavaid aineid. Mürgistuse võib esile kutsuda piima ja sinika kooslus. C-vit. 19,6 mg%, vähesel määral ka A- vitamiini.

 

Harilik kibuvits

Tohutu C- vit kogus 1020- 9000 mg%, lisaks karotiini 18 mg%, suhkrut 18,25 %, 3,75 % pektiinaineid, 4,44 % park-värvaineid. Tuleks meeles pidada, et kokkupuutes vase või rauaga C- vitamiin laguneb, seega moosi keetes kasutage emailpotti.

 

Põldmurakas

Suhkruid 2,8 %, happeid 0,9 % ( peamiselt sidrunhape), parkaineid. Vitamiinidest C- vit. 4,9 mg%, karotiin, B1, B2, PP.Mineraalidest kaaliumi 177 mg%, kaltsiumi, magneesiumi, fosforit, rauda.

 

Rabamurakas

Peetakse põhjamaa apelsiniks - sisaldab samu aineid. C- vit. On 105 mg%, sisaldab bensoehapet, glükosiide. Korjata vaid küpseid marju, järelküpsemisega kaotab väärtuslikud ained. Säilib hästi, on antiseptik.

 

Soomurakas

Analoog rabamurakale.

 

Harilik pihlakas

Glükoosi 2,33- 3,7 %, fruktoosi 3,14- 4,28 %, sahharoosi 0,33- 0,68 %, õunhapet, sorbiinhapet ja veidi ka sidrunhapet, parkaineid ja mineraalaineid. Erineb tugeva karotiini sisalduse poolest 8mg%, C-vit. 50 mg%, samuti sisaldab flavonoide- C- vitamiini säilitaja. Põletikuvastane ja puhastab organismi.

 

Harilik kadakas

Suhkruid 40 %, 15 % eeterlikke õlisid, orgaanilised happed, vaik, rasv. C- vit. 205- 897 mg%, seega 5-6 korda rohkem kui sidrunis ja vähemalt 3 korda rohkem kui maasikas. Veel on E ja karotiin, mineraalidest mangaan, vask, tsink, koobalt. Okkad ja puit sisaldavad kadakaõli. Kasutatakse söögiisu tõstmiseks, eeterlikud õlid soodustavad toidu omastamist, vanasti keedeti kadakamarjadest kohvi, mis mõjus hästi hüsteerilistele naistele. Pidavat aitama ka luuvalu ja põiekivide korral. Parkides kasvatatav kasakakadakas sisaldab sabinooli, eeterlik õli, mis on mürgine.

 

Harilik toomingas

Sisaldavad sahharoose, sidrun- ja õunhapet, mineraalsooli, parkaineid, antotsüaani ja teisi aineid. Vitamiinidest põhiliselt C- vit. 150 mg%. Eritavad suurel hulgal fütontsiide - baktereid ja putukaid hävitav aine. Kasutatakse ka seedehäirete puhul. Õites, samuti lehtedes ja koortes sisaldub sinihappeühendeid, mis on mürgised - sealt ka toominga uimastav lõhn.

 

Harilik leesikas

Sisaldavad glükosiidi arbutiini, metüülarbutiini, flavonooli, erikoliini, parkaineid jt ühendeid. Organismis lõhustub arbutiin glükoosiks ja antiseptilise toimega hüdrokinooniks. Arbutiin ja flavonool soodustavad neerude tegevust ja uriini eritumist. Koos lehtedega kasutatakse neerupõletiku, põiepõletiku, neeruliiva, neerukivide, uriinipaisu korral. Korjates tasuks meeles pidada, et taim on väga aeglase kasvuga, seetõttu tuleks lehed varrelt ükshaaval eemaldada, mitte lõhkudes taime vart.

 

Harilik kukemari

Imala ja maitsetu maitse tõttu meil ei korjata, põhjamaades siiski hinnatud mari. Keskmisest suurem C- vitamiini sisaldus. Veel sisaldab A- vitamiini, parkaineid, magneesiumi, benso- ja äädikhapet, flamonoide, pektiini, tamminiini- krampide vastane toime. Koos lehtedega valmistatud teel on mitmesuguseid ravimtoimeid nagu näiteks kõrge vererõhu korral, reguleerib ainevahetust, üleväsimuse korral, närve rahustav, epilepsia hood, unetus, neerupõletik. Tähtis on see, et põhjamaalased kasutavad seda marja janu kustutajana.

FastLion CMS

Metsa-annid nr 1 -

Metsa-annid nr 1 -

Meie ringkonna instruktor Pirjo Land andis avaldamiseks õppematerjali, mille ta on aastate jooksul kokku pannud erinevatel õppustel kasutamiseks Mis siis kõlbab süüa metsa minnes ja millest oleks targem eemale hoida? Söödavad marjad Metsmaasikas Suhkruid 3,6- 6,4 %, happeid (põhiliselt sidrunhape) 1,4 %, mineraalainetest sisaldab kaltsiumi (rohkem kui lihas), rauda, fosforit, joodi Millist marja kutsutakse põhjamaa apelsiniks ja milline sisaldab alkoholi? Mille marjadest keedeti vanasti kohvi hüsteerilistele naistele? Sellest kõigest tuleb allpool juttu.

Metsa-annid nr 1 - "Söödavad marjad"

metsa-annid; söödavad marjad
www.naiskodukaitse.ee © 2019 » Naiskodukaitse