Kõne isamaale 2018 - Karmen Vesselov, Pärnumaa ringkonna esinaine

Need luuletaja Adrienne Lintsi read ilmusid täpselt 90 aastat tagasi, 7. aprilli 1928. aasta Kaitse Kodu! numbris. Nii nagu siis, on ka täna kullane kevad akna taga. Kevad on ärkamise ja tärkamise, lootuste ja ootuste aeg.

Ootame meie ja oodatakse meilt. Ma tunnen, et meile, naiskodukaitsjaile, pannakse järjest enam ootusi. Meie ülesanded riigikaitses on selgepiirilisemad. Meid usaldatakse ja võime olla uhked, saame olla iseseisvad tegutsejad.

Läbi ajaloo on Naiskodukaitse teiste naisliikumiste seas täitnud erinevaid rolle. Saja aasta eest tärkas naistel võimalus kodust välja saada ja hakata üheskoos seltsingutes midagi tegema. Sõjaeelseil aastail olid naised saavutanud teatava iseseisvuse ja tähelepanu keskmes olid pigem enesemääratlemine ja organisatsiooni täpsem ülesehitus. Vahetult pärast Naiskodukaitse taastamisjärgset väikest segadust asuti taas struktuuri paremini toimivaks korraldama ning nüüd, veerand sajandit hiljem, oleme saanud võrdseks partneriks Eesti riigi kaitsjate seas.

Me teame, et igal aastal järgneb talvele kevad. Mitte ükski asi ei juhtu ilma tõuketa. Kevad saab oma jõu päikesesoojusest. Samamoodi vajab jõudu ka Naiskodukaitse. Tänasesse päikselisse päeva, mil me oleme valmis oma kodu kaitsma rohkem kui kunagi varem, tõi meid meie endi jõud.

Milline see jõud on? Kes määrab selle suuna? Kevadsoojusest valla pääsevad sulaveed lisavad ojakese voolule hoogu ja see on jõud, mis aitab kiiresti sulatada ka viimse jää. Meie Naiskodukaitse ongi justkui oja, mille liikmed on koondunud selleks, et liikuda ühte suunda – kaitsta oma riiki. Mida enam meid on, seda suurem on meie jõud. Ja veel suuremaks saab see jõud siis, kui liikumiseks valida õige rada.

Et sihtpunkti jõuda, on oluline, et suur eesmärk või vähemalt verstapostid oleks alati kõigile näha. Orienteerudes tuleb võtta suund ja kui lõppeesmärk ei paista, tuleb juhinduda millestki, mis jääb teele, ning sinna jõudes liikuda järgmise teetähiseni.

Tagasi ajalukku vaadates on meie vahepeatused olnud eristatavad, liikudes järjest edasi iseseisvuse ja suuremate ülesannete täitmise suunas. Riigikaitse teel on Naiskodukaitsel sageli põhjust tähistada saavutatut. Ees on aga veel lugemata hulga põnevate ja keerukate mäetippude vallutamine.

Sel teel on oluline roll meie juhtidel. Meie organisatsioon on suur. Suvelaagreid, kus osales tuhandeid naisi ja kus ühtlustati liikumissuunda, me tänapäeval enam korraldada ei saa. Küll aga on meil tänu oma organisatsiooni ülesehitusele võimalik läbi eri juhtimistasandite sõnum kõigi liikmeteni viia.

Just täna, siin, ja praegu, on meie aasta tähtsaim koosolek, kuhu jõuab iga ringkonna saadikute kaudu kõigi liikmete hääl. Täna vaatame taas üheskoos järgmisi tippe, mille poole hakkame liikuma. Ja tagasi kodus olles saame juhtidena olla teenäitajad oma eeskuju, ettevõtlikkuse ja eestvedamisoskustega, et kogu meie jõud püsiks õigel teel. Nii jõuame uute uhkemate eesmärkide, ootuste ja kevadeteni!

Lõpetuseks veel proua Lintsi kevadised luuleread:

Loomissaladust kaunimat maa varjab endas.

Kevade saadikuid kõikjale lendas:

Maale kujuti pidulik loor,
kaugelt rändas ka lauljate koor.

Uhke triumfiga ligines naeratav kevad.