Ausambad korda! Kose jaoskonna naiskodukaitsjatel on alates 2003. aastast traditsiooniks käia igal kevadel enne võidupüha Kose malevkonna territooriumil asuvaid Vabadussõja mälestusmärke korrastamas ning sinna lilli viimas. 14. juunil asusid naiskodukaitsjad koos kaitseliitlastega oma igakevadisele ringkäigule, kaasas trimmerid, rehad-labidad ja lilled. ← Eelmine Naiskodukaitse Kose jaoskond pärandipäeval Järgmine → Aitäh, Lilleoru! Ausambad korda! Ausambad korda!
Kose jaoskonna naiskodukaitsjatel on alates 2003. aastast traditsiooniks käia igal kevadel enne võidupüha Kose malevkonna territooriumil asuvaid Vabadussõja mälestusmärke korrastamas ning sinna lilli viimas. 14. juunil asusid naiskodukaitsjad koos kaitseliitlastega oma igakevadisele ringkäigule, kaasas trimmerid, rehad-labidad ja lilled.
Sarnaselt paljudele Vabadussõja ausammastele üle Eesti kuuluvad 1990.aastal taasavatute hulka ka Ardu, Vetla ning Voose mälestusmärgid. Kose vabadussõja mälestussammas Kose kalmistul taasavati aasta varem - 1989.
Vetla küla lähistel asuv mälestusmärk on tõestus taastajate visadusest. Sammas avati 1939, lõhuti venelaste poolt 1940, taasavati 1942, lõhuti uuesti 1945 ning taasavati 1990. Voosel toimunud 1919.aastal Vabadussõja otsustavad lahingud, kus peatati Punaarmee pealetung. Kaitsjate meelekindlus väljendub mälestusmärgil olevas kirjas: „Siiamaani ja mitte enam, hüüdsid tuhandete eestlaste suud!“
Kautla mälestusmärk püstitati 1941. aastal süütult mõrvatutele. 1945.a see hävitati. Uus mälestuskivi pandi 22. aprillil 1989. Poolteist kuud hiljem hävitati ka see. Memoriaali taasavamine toimus 4. augustil 1990. Ööl vastu 5. detsembrit 1990 saadeti Kautlasse Vene sõjaväekolonn, kes õhkis mälestussamba, tükke oli leida paarisaja meetri kauguselgi. Uuesti avati Kautla memoriaal 31. juulil 1999.
Alansi külas Lemomäel asub Johan Pitka memoriaal. Eesti Vabariigi Merejõudude juhataja kontradmiral Johan Pitka oli ülemjuhataja Johan Laidoneri kõrval üks olulisemaid Eesti sõjaväelasi Vabadussõjas. 24-aastaselt ookeanipurjeka kapteniks saanud Johan Pitka loodud laevastiku ja soomusrongide rolli Vabadussõjas on raske üle hinnata. 1944. aastal organiseeris Johan Pitka Punaarmee pealetungile vastupanu, moodustades endanimelise löögirühma. Pitka mehed pidasid Tallinna kaitstes mitu lahingut, tuntumad neist Vaidas, Kosel, Kehras ja Raplas. Johan Pitka seiklusrohkest elust saab lugeda raamatus „Johan Pitka. Mälestused I-IV“.
Langetagem pea Eesti vabaduse eest võidelnute auks. | ||||
 |
| ||
Aitäh, Lilleoru!
Naiskodukaitse tegevus
Väljaõpe, Tegevusvaldkonnad, Mentorlus, Tegevusplaan, Eelmised sündmused, Sündmuste arhiiv, "Ole valmis!" äpp
Tutvustus
Väärtused, Struktuur, Põhikiri, Sümboolika, Võsu õppe- ja puhkekeskus
Ajalugu
Enne II maailmasõda, Taasloomine, Virtuaalne muuseum, Naiskodukaitse juhid ajaloos, Aastaraamatud
Ringkonnad
Alutaguse, Harju, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnumaa, Rapla, Saaremaa, Sakala, Tallinn, Tartu, Valga, Viru, Võrumaa 
Astu liikmeks
Võta ühendust oma elukohajärgse ringkonna esinaise või instruktoriga, kontaktid leiad ringkondade alt. Loe liikmeks astumisest veel edasi..
Meie, naised
Sissejuhatus, Keskjuhatus, Persoonilood, Kõne Isamaale
FastLion CMS
