Võidupüha tähistamine Viljandimaal

Sündmused võidupüha kui eestluse ühe olulisema tähtpäeva väärtustamiseks toimusid 23. juunil üle kogu maakonna. Juba hommikutundidel alanud Karksi mõisa jaanilaadal mehitasid Sakala ringkonna Karksi jaoskonna naised koos Karksi-Nuia vabatahtlike päästjatega “Ole valmis!” telgi, kus tutvustati samanimelist äppi ja õpetatati praktikas kasutama tuletekki. Huvilised said tutvuda ohutusmajadega ja näha, millised peaksid olema kodused kriisivarud, jagati flaiereid tule- ja veeohutusest. Toimus loterii kõikide telki külastanute vahel: 3 suitsuandurit, 3 tuletekki ja vingugaasiandur leidsid endale õnnelikud omanikud. Tegevuse toetamiseks kirjutas Kaarli Naisselts projekti “Igapäeva turvalisuse koolitused maakonnas”, mis sai rahastuse kogukondlikust turvalisuse maakondlikust toetusvoorust.

Viljandimaa Maakaitsepäev kuulutati avatuks südapäeval vastavatud Viljandi Vabaduse platsil. Meeleolu lõid Lõõtsavägilased ja oma tegevusi tutvustasid Kaitseliit, Politse- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Transpordiamet, Punane Rist, Kodutütred ja Noored Kotkad. 

Naiskodukaitsjaid võis sel päeval näha mitmes erinevas rollis: tutvustamas Naiskodukaitse tegevusi, jagamas sõdurisuppi ja kuuma ilma leevenduseks värskendavaid jooke, Kaitseliidu rivistusel väärikaid autasusid vastu võtmas ning võidutule toojana ja laialiviijana.

Käesoleval aastal Paides toimunud paraadilt käisid Viljandimaale võidutuld toomas Grete Vares ja Andres Sakkov, kel eluaastaid võrdselt Eestimaa taastatud iseseisvusega. Võidutule toomine Paidest sai alguse 22. juuni pealelõunal, mil toimus kogunemine Tõru külalistemajas. Seal saadi tuttavaks teiste maakondade tuletoojatega ning samal õhtupoolikul sõideti Müüslerisse, kus harjutati läbi rivistus võidutule süütamiseks ja rinnamärkide saamiseks. Sealt tõi tee tagasi Paidesse, kus hiliste õhtutundideni toimus paraadi peaproov.

Grete Vares meenutab: “Nendel kahel päeval sai nii vihma kui päikest ning kõrgeim temperatuur oli paraadi ajal 35 kraadi. Mulle väga meeldis olla selles rivistuses ja nautisin neid päevi. Olen tänulik, et just mind valiti Viljandi maakonna võidutule toojaks.”

Enne võidutule laialijagamist toimus Vabaduse platsi pidulik Kaitseliidu rivistus, mille käigus jagati tunnustusti tublimatele. Sakala ringkonna naiskodukaitsjaid tunnustati sel aastal järgnevalt:

Kaitseliidu Teenetemedali II klass:

    Vika Zieds

    Lembe Lahtmaa

Kaitseliidu Teenetemedali III klass:

    Janne Suigusaar

    Margit Rei

    Aili Mägi

Kaitseliidu ülema tänukiri:

    Raili Pedak

    Piret Sults

    Kai Kannistu

    Ene Pärnsalu

    Jana Soitu

Kaitseliidu Sakala maleva rinnamärk:

    Mari Mesipuu

    Anne Kutser

    Ebe Õnne

    Jane Schults

    Kersti Laos

Kaitseliidu Sakala maleva pealiku hinnaline kingitus:

    Evelin Lappalainen

Kaitseliidu Sakala maleva pealiku tänukiri

    Salli Järve

    Karoliina Maisla

    Erle Nõgene

    Marit Pleiats

    Anu Rätsep

    Mailis Saa

    Grete Vares

    Annika Välja

    Helja Ütsik

Et võidutuli jõuaks jaanilõketeni ja ehiks iga pidu ja külaplatsi, läideti valdade esindajate tõrvikud, kuid Mulgi valda, Karksi-Nuia, saabus see otse tuletoojate kätest kantuna. Eesti Vabariigi, Mulgi valla ja Karksi Malevkonna liputoimkondadega, Kaitseliidu ja selle eriorganistsioonide esindajatest auvalvega  pidulikul tseremoonial Karksi-Nuia Vabadussõja mälestussamba juures pidasid lühikese kõne Mulgi vallavanem Imre Jugomäe ning Karksi Malevkonna pealik Ervin Tamberg. Kõnedele järgnes pärgade ja võidutulest süüdatud küünalde asetamine mälestussamba jalamile ning Vabadussõjas langenute nimeline meenutamine. Piirkonna juht Dmitri Orav süütas tõrvikust miniatuurse jaanilõkke, millest soovijad said läita oma laternad.

Karksi-Nuiast rändas võidutuli Mulgi vallas paiknevate ausammaste ja mälestustahvlite juurde. Abja-Paluoja ja Mõisaküla tule toimetasid kohale Malevkonna pealik Ervin Tamberg koos väsimatu veterani Arvo Pedega.

Karksi lahingule pühendatud kivi juurde viisid tule kaitseliitlane Meelis Eelma ja naiskodukaitsja Helina Eelma.

Vana-Kariste ja Uue-Kariste mälestustahvleid külastas võidutulega ning asetas kimbud malevkonnalt ja Mulgi valla Halliste piirkonna juhilt Ene Maatenilt kaitseliitlane Harri Ellermaa. Teda abistasid Stella Põder Kodutütarde Halliste rühmast ning Magnus Järvis Noorte Kotkaste Halliste rühmast. 

Halliste mälestussamaba ja Õisu mälestuskivi juurde viis võidutule koos kimbuga Karksi malevkonnalt kaitseliitlane Enn Pinsel. Teda abistasid Halliste kotkanoored Anete-Ly Põder, Raul Pinsel, Joosep Animägi ja Mikk Pinsel. Omavalitsuse nimel asetas kimbu mõlemale mälestusmärgile Ene Maaten. Küünlad mälestusmärkide jalamile süütas Halliste rahvamaja juhataja Piret Leskova. Hallistes toimunud tseremooniale lisas pidulikkust kirikukellade helin. Õisu mälestuskivi juurde jäi tule soovijaid ootama süüdatud tõrvik. Sealsamas süütas Piret Leskova oma laternas tule Kaarlis toimuva piirkondliku jaanitule tarbeks.

Põhja-Sakala valda viis tule Põhja-Sakala kultuurispetsialist Evelyn Härm, keda saatsid kaitseliitlased Rein Rohtmaa ja Urmas Feldmann ning naiskodukaitsja Merly Rosenberg. Teekond sai alguse Viljandi linna Vabaduse platsilt ja viis Suure-Jaani, Vabadussõjas langenute mälestussamba Lembitu juurde. Samba juures kõlas muusika ning kõne pidas Põhja-Sakala Vallavolikogu esimees Aino Viinapuu. Tsiteerides Viinapuud: “Tänasel võidupühal oleme eriliselt vabad!”, tõesti mitte ainult võidu näol Landesveeri üle vaid ka selleks korraks seljatatud pandeemia näol. Peale kõnet toimus pärgade ja küünalde asetamine samba jalamile ja kirikuõpetaja Hedi Vilumaa sõnavõtt ja palve. Suure-Jaanist viis tee edasi Kõppu, Vastemõisasse, Sürgaverre, Kõosse ja Pilistverre. 

Nagu Suure-Jaanis nii ka Kõpus pidas kõne Aino Viinapuu ja kirikuõpetaja Hedi Vilumaa ning lisaks asetasime pärjad ja küünlad Kõpu Vabadussõja mälestussamba juures. Vastemõisas, Sürgaveres ja Kõos andis Aino Viinapuu edasi head soovid ja mõtted mälestuspäevast ja võidupühast inspireerituna. Vastemõisas, Sürgaveres ja Kõos oli kodudesse tuleviijaid hulganisti ning Kõos süüdati kena lõke koheselt. Viimane peatuspunkt oli Pilistvere, kus asetasime pärjad ja küünlad kalmistul asuvale Vabadussõjas langenud sõduritele pühendatud mälestusristi juures ning Pilistvere kihelkonna langenute mälestussamba juures.

Igas peatuspunktis oli kõigil soovijatel võimalus kaasa võtta võidutuli, et süüdata jaanituled külades ja kodudes.