Uudised      KKK      Tegevusplaan      Siseveeb      Kontakt      
Kui naiskodukaitsja juhtsõnast on saanud meie kohus Kui naiskodukaitsja juhtsõnast on Lääne ringkonna naiskodukaitsjatest emade ja tütarde vahelised vestlused pani kirja Veronika Isberg sünnipäeva Kui naiskodukaitsja juhtsõnast on saanud meie kohus

Kui naiskodukaitsja juhtsõnast on saanud meie kohus

9. mail 2022

Lääne ringkonna naiskodukaitsjatest emade ja tütarde vahelised vestlused pani kirja Veronika Isberg

Kui naiskodukaitsja juhtsõnast on saanud meie kohus
Heily Piip.Foto: Erakogu
Kui naiskodukaitsja juhtsõnast on saanud meie kohus
Geidy Piip.Foto: Erakogu

Vormsi jaoskonna liikmed ema Heily Piip ja tütar Geidy Piip olid Naiskodukaitsega liitumisest mõelnud juba kümme aastat tagasi. Isegi avaldused olid valmis ja soovitajadki leitud, kuid mingil seletamatul põhjusel jäid seekord need esitamata. Kui praegune Lääne ringkonna esinaine Veronika Isberg kutsus neid Vormsi rahvamajja, et tutvustada Naiskodukaitse tegemisi, siis tekkis neil kohe tunne, et nüüd on õige aeg liituda ja tegutseda. Suureks motivaatoriks oli ka kindlasti, et tekkis võimalus taasasutada Vormsi jaoskond. Heily ja Geidy: "Kui algselt oli plaanis, et võtame rahulikult ja elame tasapisi sisse, siis kuidagi endalegi märkamatult sai hakata kohe õppima ja tegutsema. Liitusime Naiskodukaitsega märtsis ja tänaseks oleme jõudnud mõlemad ära teha kõik baaskursuste moodulid Iliases ja Geidy osales ka KL Lääne maleva patrullvõistlusel “Valge Laev 2022”, kus läbis välitoitlustuse mooduli. Geidy valiti ka Vormsi jaoskonna aseesinaiseks ja kindlasti on see suureks väljakutseks. Tänaseks ei ole me veel jõudnud otsusele, millise tegevusvaldkonna me Naiskodukaitses valime, kuid eks me saame oma valikud teha peale baasväljaõppe täielikku läbimist. Eks meilgi, nagu paljudes teistes peredes tuleb teha oma valikuid ja seetõttu on praegu aktiivsemaks tegutsejaks Geidy. Meie mõlema jaoks on oluline teiste aitamine. Eks see oli ka põhjuseks, miks märtsis sõitis Heily Poola-Ukraina piirile koos Eesti meedikutega andma meditsiinilist abi Ukraina sõjapõgenikele. See, et me astusime koos Naiskodukaitse liikmeteks on meile andnud tuge, sest mida üks ei tea, siis teine ehk ikka teab ja me saame üksteist täiendada. Oma olemuselt oleme mõlemad aktiivsed ja loodame, et Naiskodukaitse on just see, kus saame panustada enda teadmiste ja oskustega ning kindlasti omandada uusi teadmisi."

Kui naiskodukaitsja juhtsõnast on saanud meie kohus
Gertu ja Raili Kütmann. Foto: Erakogu
Kui naiskodukaitsja juhtsõnast on saanud meie kohus
Raili ja Inga_Garmen Kütmann. Foto: Erakogu

Lõuna-Läänemaa jaoskonnas toimetab ema Raili Kütmann koos tütarde Gertu ja Inga-Garmen Küttmanniga. Inga-Garmen oli varem üheksa aastat kodutütar. Inga-Garmen: "Kuna ka kogu pere on kuidagi Kaitseliiduga seotud, otsustasin sellel kevadel, et oleks hea aeg Naiskodukaitsega liituda. Juba olen õppinud palju uut ja saanud uusi tutvusi." Inga-Garmen hindab oma ema järjekindlust, töökust ning hoolivust ja leiab, et Naiskodukaitses koos osalemine on muutnud omavahelist suhet tugevamaks. Inga-Garmen: "Tänu Naiskodukaitses tegemistes osalemisele on mul olnud võimalus näha, kuidas mu ema oma tööalaseid meditsiinilisi teadmisi päriselus rakendab."

 

Gertu oli kodutütar kümme aastat ja teadis ammu, et edasi jätkab ta kas Naiskodukaitses või Kaitseliidus. Kaaludes pikalt otsustas Gertu ikkagi Naiskodukaitse kasuks ja ei kahetse: "Kindlasti olen saanud hästi palju uusi tutvusi, elamusi ja võimalusi. Valdkondi, kus end proovile panna, on niivõrd palju, et väljakutseid jagub alati ning igav ei hakka."

 

Gertu: "Hindan kõrgelt oma ema töökust ning ettevõtlikkust. Kuna ta soovis pikalt Naiskodukaitsega liituda, aga ajapuuduse tõttu lükkus liitumine koguaeg edasi, on hetkel kõrvalt äärmiselt tore vaadata, kuidas ta igast võimalikust üritusest osa võtab ja naudib kõiki Naiskodukaitse tegevusi ja üritusi 100%. Tänu Naiskodukaitsele saame koos veelgi rohkem tegutseda ning see on meid kindlasti lähedasemaks muutnud. Teineteise mõistmine on ilmselt lihtsam. Kui nüüd kuskilt Kaitseliiduga seotud ürituselt koju tulen ja järjekordselt läbitud tegevusi seletama hakkan, siis nüüd ise ka organisatsioonis olles on emal lihtsam aru saada, millest ma räägin." Koostegemistes on Gertu aru saanud, et ema on tugevam ja kangekaelsem, kui ta isegi võib-olla arvata oskas. Gertu: "Kui ema esialgu ikka ütles, et tema metsa küll ei läheks, siis nüüd on hea meelega nõus minema ning seal isegi öö veetma. Ema tugevus on kindlasti meditsiin. Kuna ta töötab õena, siis ta käib tihti ka matkamängudel, laagrites abis ja vajadusel esmaabi osutamas. Lisaks satume koos kuidagi väga tihti nii oma jaoskonna kui ka Lihula Üksikkompanii üritustel automaatselt toitlustusega tegelema."

 

Naiskodukaitse on toonud Gertu arvates igapäevastesse aruteludesse tunduvalt rohkem riigikaitse teemalisi jutte. Gertu: "Kuna praeguseks on meil terve pere seotud Kaitseliiduga, isa on Kaitseliidus, vend on Noortes Kotkastes, siis peame ka paljud oma muud ettevõtmised erinevate laagrite ja matkamängude järgi paika panema, et pärast miski ei kattuks ja kuskil osalemata ei jääks."

 

Railil oli ammu mõte liituda Naiskodukaitsega, aga õpingute kõrvalt ei leidnud aega, sest oli kindel soov organisatsiooni kuuludes ka aktiivselt panustada. Nüüd on selleks aega. Railile on Naiskodukaitses osalemine andnud julgust, uusi tutvusi, rõõmsaid ja meeleolukaid kohtumisi, talguid, laskevõistlusi, uusi teadmisi kodukoha ajaloo ja arengu kohta. Kõik see annab mõnusat energiat, uut hingamist ja tugevdab kogukonna ühtsustunnet. Raili sõnul on mõlemad tütred väga töökad, kohusetundlikud, abivalmid, rõõmsameelsed. Raili: "Mõlemad on olnud aastaid kodutütred ja nad on harjunud olema "Alati valmis!"" Raili leiab, et Naiskodukaitses koos tütardega kaasalöömine on suhet tugevdanud ja õpetanud veelgi rohkem teineteisega arvestama. Raili: "Üllatav on, et teinekord on lastel keerulistele olukordadele palju lihtsamad lahendused kui täiskasvanul. Nendega koos võib kindlasti luurele minna!"

Hiiumaa jaoskonna liikmed on ema Natalia Käige ja tütar Birgit Lukk, kes liitusid Naiskodukaitsega 2022. aasta märtsis. Birgit meenutab: "Ema initsiatiivil osalesime koos Naiskodukaitse tutvumisõhtul, mille järgselt liitusime. Saab öelda, et oleme alles väga värsked liikmed ning senised kogemused Naiskodukaitses on veel lapsekingades, kuid vähese aja jooksul oleme saanud palju uusi tutvusi ning teadmisi."

 

Birgit toob esile ema suhtlemisoskust ning julget pealehakkamise võimet. Natalia omakorda hindab tütre julgust ja otsekohesust. Natalia: "Birgitil on tahet katsetada uusi asju ja  tulla kaasa uute ideedega." Mõlema sõnul on Naiskodukaitses koos osalemine on mõjunud positiivselt, omavaheline suhe on muutunud veelgi lähedasemaks ning loonud ühise huvi Naiskodukaitse ja selle tegemiste vastu, kuid üksteise tugevuste kohta avastamisrõõmud on veel ees. Nii Natalia kui Birgit toovad esile: "Oleme saanud kinnitust, et meie jaoks on Eesti riigi ning selle rahva turvalisus oluline ning me usume Naiskodukaitse võimekusse turvalisuse tagamisel!"

 

Birgit teab, et ema on hea suhtleja, mis kindlasti tuleb kasuks uute liikmete värbamisel. Natalia toob esile tütre emotsionaalset tugevust ja seeläbi oskust jääda kriisiolukorras rahulikuks ning leida parim võimalik lahendus. Mõlemad leiavad, et Naiskodukaitse loob kindlust nii igapäevaelus hakkama saamiseks kui ka võimalikes ootamatutes olukordades: "Näiteks oleme saanud uusi teadmisi Naiskodukaitse olemusest ning vajalikkusest Eesti riigikaitse tasandil ja esmaabi osutamisest."

Kui naiskodukaitsja juhtsõnast on saanud meie kohus
Birgit Lukk ja Natalia Käige. Foto: Erakogu
Kui naiskodukaitsja juhtsõnast on saanud meie kohus
Kadri ja Tiia Kaus. Foto: Erakogu

Ema Tiia Kaus ja tütar Kadri Kaus on Lääne-Nigula jaoskonna naiskodukaitsjad. Esimesena läks Naiskodukaitsesse Tiia, kuid Kadri astus ka üpriski kähku kodutütreks ning 17-aastasena liitus ta Naiskodukaitsega nooremliikmena. Nii Tiia kui Kadri kinnitavad, et Naiskodukaitse on nende ellu toonud palju uusi oskusi ning toredaid sõpru: "Tänu nendele oskustele ei ole me mingid tavalised naised, vaid saame ise väga hästi hakkama." Tiia tunneb rõõmu sellest, et tütrel on kohusetunnet, püsivust ja soovi õppida. Kadri hindab emas hoolivust, tahtejõudu ning enesekindlust. Tiia leiab, et Naiskodukaitse ei ole omavahelist suhet kuidagi mõjutanud, Kadri peab Naiskodukaitset heaks võimaluseks emaga koos aega veeta ilma teiste õdede ja vendadeta. Kui ema hinnangul on Kadri igal pool samasugune, siis Kadrit on üllatanud see, kui palju ema jaksab rahmeldada ning Kadri arust on lahe, et Tiia meditsiinist nii palju teab, sest Kadrit ennast see väga ei huvita. Tiia arvab, et Kadri tugevus, mida ta Naiskodukaitses kasutab, on tema kohusetundlikkus. Kadri arvab, et ema tugevuseks Naiskodukaitses on jällegi võime säilitada kainet mõtlemist. Tiia ja Kadri: "Tänu Naiskodukaitsele oleme mõlemad nädalavahetuseti kodust palju ära, kuid samas saame end arendada."

Kui naiskodukaitsja juhtsõnast on saanud meie kohus
Küllike Tammeveski ja Urve Sirel. Foto: Erakogu

Lääne-Nigula jaoskonnas toimetab ema Urve Sirel ja Hiiumaa jaoskonnas tütar Küllike Tammeveski. Kui Küllike Naiskodukaitsesse tuli, ei teadnud ta organisatsioonist kuigi palju. Soov oli avaldus teha hoopis Kaitseliitu, et lasta püssi, kuna keskkooli ajal tegeles ta laskmisega. Küllike: "Ulvi Kark-Jaarma oli tol ajal noorte instruktor Hiiumaal ja tema soovitas hoopis Naiskodukaitsesse tulla. Kutsusin ka ema Naiskodukaitsesse." Urve: "Mina olin kade, tahtsin teada, miks mu tütar nii palju ära käib. Kogu aeg olid tal uued ja põnevad tegevused." Küllike meenutab algusaega: "Algul ema ütles, pead sa nii tihti ära olema ja mida seal teed. Rääkisin siis, et kui tahad teada saada, tule ka, sest Naiskodukaitse on organisatsioon, mis pakub tegevust kõigile, olenemata vanusest ja füüsilistest võimetest."

 

Küllike: "Minu kaaslased Naiskodukaitses on öelnud, et minu jaoks on see elustiil. Nii ongi. Väga palju on andnud võimalust ennast arendada. Olen proovinud omalt poolt ka organisatsioonile vastu anda. Pere ütleb, et minu silm särab eriliselt, kui tulen koju mõnelt meditsiiniga seotud õppuselt, kas siis osalejana või instruktorina. Väga olulised on ka inimesed selles organisatsioonis, kellega koos ja kelle toel uusi väljakutseid vastu võtta ning ka vanu radu tallata." Urve: "Naiskodukaitse on loonud väga palju võimalusi, mida ma muidu ei oleks oma elus kogenud. Väga palju erinevaid töötube. Erinevad inimesed, kellega koos erinevaid ülesandeid täita."

 

Küllike toob emas esile tema seltskondlikkust ja pealehakkamist,  julgust juba soliidses eas uusi väljakutseid vastu võtta. Urve hindab tütres kohusetunnet, pealehakkamist, empaatiavõimet ja hoolimist. Mõlemad on ühel nõul, et Naiskodukaitse ei ole nende omavahelist suhet kuidagi muutnud, ema-lapse vahelisi suhted tulevad ikkagi teistelt tasanditelt. Küllike teadis juba varem, et ta ema on selline tegija tüüp, aga oli siiralt üllatunud, kui ema paar aastat tagasi võttis vastu väljakutse osaleda laskevõistlusel, kus ühe ülesandena oli meeskondlik takistusraja läbimine. Küllike: "Võistkonnakaaslased olid vanuselt kõik tütre eest. Nägin hiljem videot, mida võistkonnakaaslased saatsid, oli uhke tunne küll ja mitte ei saanud jagamata jätta sõprade ja õdedega: “Selline vinge Emps on meil“. Urvet ei üllata tütre puhul miski heas mõttes.

 

Küllike toob esile ema suhtumist kui tema tugevust: "Kui teda kaasa kutsutakse, siis ta ütleb, kui te arvate, et mind on vaja ja ma saan hakkama, siis ma tulen." Urve sõnul on Küllikese tugevus igas olukorras kiire väljapääsu leidmine ja kindlasti meditsiin. Küllikese arvates on nüüd ehk aega vähem, et kokku saada emaga. Urve nii ei arva: "Mööda sõites ikka käid läbi, kasvõi ühelt ürituselt teisele minnes riideid vahetamas."

Lõuna-Läänemaa jaoskonna liikmed on ema Lilia Urb ja tütar Lii Urb. Lilia liitus esimesena Naiskodukaitsega, et noored saaks meeskonna kokku Valgele Laevale minemiseks. Liliale hakkas see meeldima, mida Naiskodukaitses teha saab ja käis aegajalt abiks. Ja kui ta 18 sai, liitus. Liliale ja Liile on Naiskodukaitse toonud meeletult kogemust ja teadmisi, kuidas erinevates olukordades käituda. Lisaks on see ka andnud baasväljaõppete ajal natukene omavahelist aega ning võimaluse tutvuda uute ja huvitavate inimestega külastades uusi paiku, kuhu muidu ei satu, ning näha uut sorti võistlusi ja sündmusi.

 

Lii hindab emas tema südikust, julgust, vastupidavust ja pealehakkamist. Lii: "Kui ta ei oleks selline nagu ta on, siis ei teeks mina kõike, mida hetkel teen. Sealhulgas ka Naiskodukaitses". Lilia hindab tütres tema pühendumust, siirust, ausust, soovi panustada ja tema sooja südant. Mõlemad on ühel nõul, et Naiskodukaitse on andnud neile ühist aega juurde ning ka ühiseid mälestusi ja kogemusi: "On tore mõelda, kui me koos öövahis olime NKK BVÕ IV moodulil (Naiskodukaitse sõduroiskuste moodul) ja saime visata nalja ja samal ajal kõndida täis igapäevast 5 km." Lilia on avastanud, et tütar on palju külmema närviga, kui ta arvas ja et ta oskab kriisiolukorras väga hästi reageerida. Lii on teada saanud, et ema on suurte rahvaste koordineerimises meeletult osav ja lisaks suudab ta kriisiolukorras väga hästi rahulikuks jääda ja külma närvi säilitada.

 

Lii on nii värske liige, et ta on küll läbinud baasväljaõppe, aga otsib veel kindlat kohta. Ema arvates võiks Liile sobida staabitöö või avalikud suhted. Tütre hinnangul rakendab ema oma enesekindlust ja meeletult häid juhiomadusi ja -oskusi. Lii: "Ema on tänu sellele väga osav nii laste, noorte kui ka teiste naiskodukaitsjatele ja kaitseliitlastele mõeldud tegevuste ja koolituste juhendaja." Naiskodukaitse on lisanud mõlema igapäevaellu uusi arutelude teemasid ja ka projekte. Lilia ja Lii: "Koos oleme õppinud ka erinevateks baasväljaõppe mooduliteks ning saanud kontrollida teineteise teadmisi. Meil on tulnud tohutult uusi ja ühiseid sõpru, koos veedetud hetki ja uusi ühiseid teadmisi."

Kui naiskodukaitsja juhtsõnast on saanud meie kohus
Lilia ja Lii Urb. Foto: Mariann Peksar

Haapsalu jaoskonna liikmed on ema Elve Vaga ja tütar Ege Vaga. Ege oli esimene, kes liitus Naiskodukaitsega. Elvel oli soov juba varem liikmeks astuda, aga kuidagi ei leidnud sobivat võimalust. Naiskodukaitse on andnud mõlemale selliseid kogemusi ja emotsioone, mida kuskil mujal ei saa, samuti palju häid teadmisi, elukogemusi ning on viinud kokku väga, väga paljude toredate ja toimekate ning ägedate inimestega. Naiskodukaitse on andnud ka tunde, et olen panustanud oma riigi heaks. Üllatuseks peavad mõlemad seda, et Naiskodukaitse tegemistes on saadud kogemus selles, et ühte kööki ikkagi mahub mitu head kokka!

Kui naiskodukaitsja juhtsõnast on saanud meie kohus
Diana ja Sandra Saarniit. Foto: Erakogu

Haapsalu jaoskonna liikmed on ka ema Diana Saarniit ja tütar Sandra Saarniit. Sandra oli varem olnud kodutütar. Sandra: "Mu ema käis tihti minuga laagrites kaasas ja aitas seal tegevusi korraldada, läbi viia. Eks mingi aeg tekkisid mul muud huvid, kuid olen ema ikka kõrvalt vaadanud, mida ta Naiskodukaitses teeb ja võimalusel ka ise kaasa löönud tegevustes. Soovisin liituda Naiskodukaitsega, sest tundsin vajadust end arendada ja eks mulle on alati meeldinud vaadata ja hoida läbi sotsiaalmeedia end kursis Naiskodukaitse või Kodutütardega."

 

Diana: "Kuna mõlemad lapsed kuulusid noorteorganisatsiooni, siis mõtlesin ka Naiskodukaitsega liituda. Suurema tõuke andis 2010. aastal toimunud kodutütarde ja noorkotkaste suur suvelaager, kus olin abiks toitlustamisel."

 

Sandra loodab pärast ülikooli lõpetamist tegevustes rohkem kaasa lüüa. Praegu aga ta tunneb, et olles Naiskodukaitse liige, saab ta teha emaga midagi ühist. Sandra: "Minu jaoks on see oluline, sest saan emaga koos aega veeta." Dianale on Naiskodukaitse andnud ootamatuid põnevaid väljakutseid ja ta ei uskunud, et nii kaugele erinevate ülesannete täitmisel jõuab. Sandra toob esile ema enesekindlust, kohusetunnet, abivalmidust, ausust ja tahet tegutseda. Diana hindab tütart samalaadselt tuues välja tema enesekindluse, kohusetunde, abivalmiduse, aususe ja tahte tegutseda.

Mõlemad peavad väärtuseks seda, et Naiskodukaitse kaudu on neil nüüd midagi ühist, võimalus koos aega veeta ja teemadest rääkida.

 

Sandra on Naiskodukaitse tegevuste läbi saanud teada, kui julge ja hakkaja ema tal on. Sandra: "Minu meelest on see nii äge, et ema tahab korraldada ja aidata. Mulle meeldib näha, kuidas ema end arendab ja enesekindlamaks muutub. Nii abivalmis ja alati valmis tegutsema. Ja uurib Naiskodukaitse Lääne ringkonna ajalugu." Diana näeb tütre võimalusi sündmuste korraldamises, sest ideid tal selleks on. Samuti võiks Sandra olla mõne aasta pärast mõne mooduli instruktor, näiteks esmaabi instruktor. Kui Sandra alles loodab, et Naiskodukaitse saab osaks tema elus, siis Diana elu osa see organisatsioon juba on ja see väga meeldib talle. Mõlemad toovad vestlusesse naiskodukaitsja juhtsõna "Minu kohus!”

Emasid ja tütreid on veelgi Lääne ringkonna jaoskondades koos toimetamas, Risti jaoskonnas on koguni kolm põlvkonda - Aime, Marika ja Brenda-Marietta Pukk.

FastLion CMS

Kui naiskodukaitsja juhtsõnast on

Kui naiskodukaitsja juhtsõnast on

Heily Piip Foto: Erakogu Geidy Piip Lääne ringkonna naiskodukaitsjatest emade ja tütarde vahelised vestlused pani kirja Veronika Isberg

Kui naiskodukaitsja juhtsõnast on saanud meie kohus

www.naiskodukaitse.ee © 2021 » Naiskodukaitse