Kodukohvik Miljonivaade oli menukas.

Kes on sõitnud Viljandist Karksi-Nuia, see on kursis Karksi ürgoru maalilise vaatega – ordulinnus ja viltuse torniga Peetri kirik, looklev tee, purskkaev, niidetud mururand ja discgolfi rajad. Kohaliku hümni refrään algab lausega „Kõike siin näed, orud ja mäed…“ ja nii ongi.

Kohvikut planeerides otsustasime naistega panna põhirõhk tervislikule, kohapeal valmistatud sooja toidu valmistamisele. Muidugi, kohvikus peavad olema ka kohv ja koogid.

Leana oli meil peakokaks. Ta kalkuleeris vajaminevad toiduained, jagas ülesandeid ning tegi suure eeltöö toiduainete ettevalmistamisel–  kana vajas tükeldamist ja marineerimist, nuudlid keetmist, kotleti tainas ja kaste valmistamist, hernesupp keetmist ning kurgid marineerimist. Mailis küpsetas kodus mitu plaaditäit pisarakooki, Helina koduahjust tulid pakkumisse õuna- ja mustikakook, Jaanika valmistas muffineid ning  Kaire tõi plaaditäie kukeseenepirukat. Mailis tükeldas maitserohelist, valmistas kohvi ja tegeles arveldamistega. Elerin, kes kohapeal osaleda ei saanud, valmistas ette kartulid, tükeldas heeringad ja sibulad. Daniela oli juhtival kohal, tema tõi hommikul vara koos Margega malevast vajaminevad telgid, lauad, pingid, wokpannid, katla ning oma keldrist morsimaterjali ja marineeritud kurke. Kohvikus nad küpsetasid, serveerisid, teenindasid kliente jne. Meie hea abiline, kodutütar Deire, jäädvustas päeva fotodele ning pani igal pool, kus vaja, käed külge. Minu tagasihoidlik panus oli kodus moosi keetmine ning kohapeal pannkookide küpsetamine, varustamine, turundamine.

Kuna ilmateade lubas kohvikute päevaks vihmast ning tuulist ilma, arvestasime toiduportse tagasihoidlikult. Aga päike paistis ning inimesi liikus väga arvukalt. Algul otsustasin, et loen kliendid üle, aga juba üsna varakult sain aru, et selleks meil aega pole. Pikk järjekord kohvikukülastajaid ootas teenindamist. Olime reklaamis lubanud, et oleme avatud kell 13–18, aga esimesed kliendid olid keskpäeval kohal ning kella kolmeks (peale lõunat) oli meil soe söök otsas

Suur tänu Sakala maleva Karksi malevkonna meestele, kes olid kandvateks jõududeks. Nad aitasid meil telke paigaldada ning katla, wokpannid ja lauad õigetesse kohtadesse transportida. Õhtul olid kokkulepitud ajal jälle kohal ning kõik malevast toodud vahendid said kaitseliitlaste abil järelkärusse tõstetud.

Päev oli üsna väsitav, aga veel enne, kui kohviku viimased asjad autode peale sai tõstetud, otsustasime, et järgmisel aastal kordame!