Uudised      KKK      Tegevusplaan      Siseveeb      Kontakt      
Kas uppuja päästmine on uppuja enda asi? Kas uppuja päästmine on Olukord Nõo Veskijärvel 14. juulil kell 12. 00: õhutemperatuur 16, ega vesigi rohkem pole, vahelduv pilvisus, kerged vihmahood. Kaugel Tartu kohal paugub äike. Rannale on kogunenud kümmekond naist, kes valmistuvad vette minema. Kõrvalt vaatajale võib jääda tunne, et on toimumas talisuplejate suvine kokkutulek. Tegelikult toimub aga Tartu jaoskonna naiskodukaitsjate motivatsioonikoolitus, kus õpetatakse põhiteadmiseid veepäästest. Oma teadmisi on tulnud jagama Lõuna-Eesti veepäästekoerte grupp "Märjad käpad". suvekooli toitlustamine Kas uppuja päästmine on uppuja enda asi?

Kas uppuja päästmine on uppuja enda asi?

Raili Zuba 15. juulil 2019

Olukord Nõo Veskijärvel 14. juulil kell 12.00: õhutemperatuur 16, ega vesigi rohkem pole, vahelduv pilvisus, kerged vihmahood. Kaugel Tartu kohal paugub äike. Rannale on kogunenud kümmekond naist, kes valmistuvad vette minema. Kõrvalt vaatajale võib jääda tunne, et on toimumas talisuplejate suvine kokkutulek. Tegelikult toimub aga Tartu jaoskonna naiskodukaitsjate motivatsioonikoolitus, kus õpetatakse põhiteadmiseid veepäästest. Oma teadmisi on tulnud jagama Lõuna-Eesti veepäästekoerte grupp "Märjad käpad".

Kas uppuja päästmine on uppuja enda asi?
Morten koos instrukotr AaregaFoto: Monika Ristisaar

Esialgu katsume varbaga vett ja pähe kerkib mõte: "Äkki vaataks lihtsalt  kaldalt kõike pealt?!".  Selle mõtte aga  ajab  koheselt eemale suur ja karvane Morten, kes paluvate silmadega otsa vaadates vette kutsub. Ja nii me läheme, vapralt kilkeid maha surudes, et Morten saaks meid päästma tulla.

Paraku pole rannas alati abistavat päästekoera ja nii saadame Morteni puhkama ning kuivama.  Päästmise juures on esimene reegel ikka ja alati: hinda olukorda ja taga enese ohutus! Päästma ei tohi minna iga hinna eest, sest tagajärjeks võib olla kaks abivajajat. Naiskodukaitse senine väljaõpe ja sellest tulenev teadlikkus tegutsemisest ohuolukorras,  annab kindlasti eelise nii päästjana kui päästetavana, kuid siiski osutus algav koolitus silmiavavaks. Veepääste oli füüsiliselt kurnav ja kui arvestada tõsiasja, et koolitusel päästetav töötas kaasa, siis see paneb mõtlema kui palju raskem oleks reaalne olukord.

Kas uppuja päästmine on uppuja enda asi?
Foto: Monika Ristisaar
Kas uppuja päästmine on uppuja enda asi?
Foto: Monika Ristisaar
Kas uppuja päästmine on uppuja enda asi?
Foto: Monika Ristisaar
Kas uppuja päästmine on uppuja enda asi?
Foto: Monika Ristisaar

Kuidas siis ikkagi läheneda abivajajale selliselt, et tagada ennekõike enda ohutus? Me kõik teame, et tuleb liikuda hätta sattunu selja taha. Aga kuidas teha seda selliselt, et tal puuduks võimalus meist kinni haarata? Just selliseid praktilisi harjutusi me vees tegimegi. Harjutasime läbi abivajaja selja taha liikumist ja tema haaramist enda jaoks ohutusse ning päästmiseks vajalikku asendisse. Korduvalt saime kaaslast sellisel viisil veest välja sikutada.

Kas uppuja päästmine on uppuja enda asi?
Foto: Monika Ristisaar
Kas uppuja päästmine on uppuja enda asi?
Foto: Monika Ristisaar
Kas uppuja päästmine on uppuja enda asi?
Foto: Monika Ristisaar

Seejärel õppisime käsitlema vetelpääste abivahendeid - päästerõngast, ujukit ja viskelingu. Nende oskuslik käsitlemine tagab eduka päästmise. Teooria tundub lihtne, kuid kui praktikas neid kunagi kasutanud ei ole, siis on reaalne olukord palju keerulisem. Ling lendab teises suunas kui plaanitud ja päästerõnga või ujuki hätta sattunule ulatamine võtab väga kaua väärtuslikku aega. Lõpetuseks näitas meie koolitaja, kuidas tegutseda siis kui abivajajal on õnnestunud siiski abistajast kinni haarata. Enesekaitse pole ka veepäästel vähem oluline.

Kas uppuja päästmine on uppuja enda asi?
Foto: Monika Ristisaar

Kuigi vesi oli jahe, siis aeg lausa lendas ja külma ei tundnud, sest saadud kogemus oli hindamatu. Vaimustunult ent väsinult arutasime juba edasisi plaane, sest selline oluline koolitus ei tohi kindlasti jääda ainukeseks korraks.

Täname meeleoluka õppe eest meie instruktor Aaret ja veepäästekoera Mortenit!

Kas uppuja päästmine on uppuja enda asi?
Foto: Monika Ristisaar

FastLion CMS

Kas uppuja päästmine on

Kas uppuja päästmine on

Morten koos instrukotr Aarega Foto: Monika Ristisaar Esialgu katsume varbaga vett ja pähe kerkib mõte: "Äkki vaataks lihtsalt kaldalt kõike pealt?!" Selle mõtte aga ajab koheselt eemale suur ja karvane Morten, kes paluvate silmadega otsa vaadates vette kutsub Olukord Nõo Veskijärvel 14. juulil kell 12.00: õhutemperatuur 16, ega vesigi rohkem pole, vahelduv pilvisus, kerged vihmahood. Kaugel Tartu kohal paugub äike. Rannale on kogunenud kümmekond naist, kes valmistuvad vette minema. Kõrvalt vaatajale võib jääda tunne, et on toimumas talisuplejate suvine kokkutulek. Tegelikult toimub aga Tartu jaoskonna naiskodukaitsjate motivatsioonikoolitus, kus õpetatakse põhiteadmiseid veepäästest. Oma teadmisi on tulnud jagama Lõuna-Eesti veepäästekoerte grupp "Märjad käpad".

Kas uppuja päästmine on uppuja enda asi?

www.naiskodukaitse.ee © 2024 » Naiskodukaitse